XVII saj. lõpul ilmus poliitökonoomia-alane teos (A. Smith “Rahvaste rikkusest”, 1776[1]), kus arendati rahvusvahelise kaubanduse jaoks välja merkantilismist täiesti erinev lähenemine. Oma töös tõestas A. Smith, et mitte positiivne väliskaubanduse bilanss ja rahatagavarad, nagu väitsid merkantilistid, ei tingi rahva heaolu, ka mitte ainult maa pole tootlik, nagu rõhutasid füsiokraadid, vaid kõik see tuleneb pidevale kasulikule vahetusväärtuste tootmisele suunatud tööst. Arengu ja rikkuse eelduseks pidas A.
Smith tööjaotust, kusjuures rahvusvahelist tööjaotust hindas ta mingi rahva hüveolule sama tähtsaks kui tööjaotust riigisiseses ulatuses. Siit tulenes A. Smithi nõue tollide kaotamise ja rahvusvahelise kaubandusvabaduse järele. A. Smith kirjutas: ”Täieliku vabakaubanduse juures on iga maa võistluse tõttu sunnitud tootma kaupa, milleks tema loomulikud eeldused on parimad ja tootmise tingimused odavaimad. Kui mingi võõras maa saab meid varustada teatud hüvistega odavamalt, kui võimaldavad kodumaised tootmiskulud, siis on kasulikum neid hüviseid importida, andes vastu kaupu, mille tootmistingimused kodumaal on soodsamad kui mujal. Seega pakub rahvusvaheline tööjaotus igale maale suurimat
kasu.”[2]
[1] Täielik nimetus “An Inquiry into the Nature and the Causes of the Wealth of Nations”
[2] M. Laosson. Adam Smith. Eesti Kirjanduse Selts. Tartu 1938, lk. 88
Tutvuge absoluutse eelise seaduse loenguesitlusega ning kasutage saadud teadmisi Suhtelise ja absoluutse eelise praktikumiülesande lahendamiseks. Esitlusel navigeerimiseks klõpsake slaidil!
Praktikumiülesande lähteandmed laadige alla ÕISist aine õppematerjalide kaustast ning lahendatud ülesanne on üheks aine õpimapis!
Smith tööjaotust, kusjuures rahvusvahelist tööjaotust hindas ta mingi rahva hüveolule sama tähtsaks kui tööjaotust riigisiseses ulatuses. Siit tulenes A. Smithi nõue tollide kaotamise ja rahvusvahelise kaubandusvabaduse järele. A. Smith kirjutas: ”Täieliku vabakaubanduse juures on iga maa võistluse tõttu sunnitud tootma kaupa, milleks tema loomulikud eeldused on parimad ja tootmise tingimused odavaimad. Kui mingi võõras maa saab meid varustada teatud hüvistega odavamalt, kui võimaldavad kodumaised tootmiskulud, siis on kasulikum neid hüviseid importida, andes vastu kaupu, mille tootmistingimused kodumaal on soodsamad kui mujal. Seega pakub rahvusvaheline tööjaotus igale maale suurimat
kasu.”[2]
[1] Täielik nimetus “An Inquiry into the Nature and the Causes of the Wealth of Nations”
[2] M. Laosson. Adam Smith. Eesti Kirjanduse Selts. Tartu 1938, lk. 88
Tutvuge absoluutse eelise seaduse loenguesitlusega ning kasutage saadud teadmisi Suhtelise ja absoluutse eelise praktikumiülesande lahendamiseks. Esitlusel navigeerimiseks klõpsake slaidil!
Praktikumiülesande lähteandmed laadige alla ÕISist aine õppematerjalide kaustast ning lahendatud ülesanne on üheks aine õpimapis!