Kasvavate alternatiivkulude tekkepõhjus peitub asjaolus, et ressursid või tootmistegurid pole homogeensed, s.t. ühe tootmisteguri kõik ühikud pole sama kvaliteediga ja neid ei kasutata samasuguses proportsioonis või samasuguse intensiivsusega kõikide kaupade tootmisel.
Võtame näiteks kujuteldava riigi territooriumi, mille maaressurssidest osa on tasane ja sobib hästi teraviljakasvatuseks; teine osa on aga kõrgustikuline, mis hoopis paremini sobib istandusteks või lihaveisekasvatuseks. Oletame, et algselt nisukasvatusele spetsialiseerunud riik on otsustanud hakata selle kõrval tootma ka veiseliha. Hakates künklikke maid kasutama rohumaadena loobub riik alguses väga väikesest kogusest nisust, saades suure koguse veiseliha. Seega on veiseliha alternatiivkulu nisus väljendatuna alguses suhteliselt väike. Kui seda protsessi aga jätkata ning laiendada veiseliha tootmist ka tasastele aladele, mis on hoopis rohkem väärt nisukasvatuses, hakkab ka alternatiivkulu suurenema.
Kuna erinevate riikide ressursid esinevad alati erinevates kombinatsioonides ja on erineva kvaliteediga, siis ei lange ka nende tootmisvõimaluste rajad kunagi kokku.
Tutvuge kasvavate alternatiivkulude loenguesitlusega ja teadvustage selle iseärasused nii kulude ja spetsialiseerumise osas kui ka autarkia tarbimispunkti kujunemise osas!
Esitluse navigeerimiseks klõpsake slaidil!
Võtame näiteks kujuteldava riigi territooriumi, mille maaressurssidest osa on tasane ja sobib hästi teraviljakasvatuseks; teine osa on aga kõrgustikuline, mis hoopis paremini sobib istandusteks või lihaveisekasvatuseks. Oletame, et algselt nisukasvatusele spetsialiseerunud riik on otsustanud hakata selle kõrval tootma ka veiseliha. Hakates künklikke maid kasutama rohumaadena loobub riik alguses väga väikesest kogusest nisust, saades suure koguse veiseliha. Seega on veiseliha alternatiivkulu nisus väljendatuna alguses suhteliselt väike. Kui seda protsessi aga jätkata ning laiendada veiseliha tootmist ka tasastele aladele, mis on hoopis rohkem väärt nisukasvatuses, hakkab ka alternatiivkulu suurenema.
Kuna erinevate riikide ressursid esinevad alati erinevates kombinatsioonides ja on erineva kvaliteediga, siis ei lange ka nende tootmisvõimaluste rajad kunagi kokku.
Tutvuge kasvavate alternatiivkulude loenguesitlusega ja teadvustage selle iseärasused nii kulude ja spetsialiseerumise osas kui ka autarkia tarbimispunkti kujunemise osas!
Esitluse navigeerimiseks klõpsake slaidil!
Eksisteerib üks oluline erinevus kasvavate alternatiivkuludega kaubandusmudeli ja konstantsete
alternatiivkuludega variandi vahel. Püsivate alternatiivkulude juures spetsialiseeruvad mõlemad riigid täielikult oma suhtelise eelise kauba tootmisele ja loobuvad üldse tootmast teist kaupa.
Kasvavate alternatiivkulude korral ei toimu kunagi täielikku spetsialiseerumist mitte kummaski riigis. Põhjuseks, miks jätkatakse ka nn. mitte-spetsialiseerumise kauba tootmist, on alternatiivkulude kiirenev suurenemine peale suhteliste hindade tasakaalupunkti saavutamist (s.t. edasine spetsialiseerumine kaotab mõtte, kuna hind, mida selle eest teises kaubas tuleks maksta, ei õigusta ennast enam).
alternatiivkuludega variandi vahel. Püsivate alternatiivkulude juures spetsialiseeruvad mõlemad riigid täielikult oma suhtelise eelise kauba tootmisele ja loobuvad üldse tootmast teist kaupa.
Kasvavate alternatiivkulude korral ei toimu kunagi täielikku spetsialiseerumist mitte kummaski riigis. Põhjuseks, miks jätkatakse ka nn. mitte-spetsialiseerumise kauba tootmist, on alternatiivkulude kiirenev suurenemine peale suhteliste hindade tasakaalupunkti saavutamist (s.t. edasine spetsialiseerumine kaotab mõtte, kuna hind, mida selle eest teises kaubas tuleks maksta, ei õigusta ennast enam).