KOONDÜLEVAADE
Klassikalised kaubandusteooriad püüavad tõestada, kuidas tekib kasu rahvusvahelisest kaubandusest ja kuidas jaguneb kasu kaubavahetuses osalevate riikide vahel.
Teooriate esmase jaotuse aluseks võibki võtta suhtumise kaubavahetusest tekkinud kasu jagunemisse. Kõigi teooriate hulgast eristub merkantilism, mille seisukoht on, et kasu saab saada ainult üks kaubavahetuses osalev pool.
Järgmisena võib teooriate kogukogumist esile tõsta absoluutse eelise seaduse, mille järgi rahvusvahelisest spetsialiseerumisest ja järgnevast kaupade vahetusest saab kasu see riik, millel on olemas absoluutne eelis (kas loomulik või omandatud).
Küsimusele, kas vastatikku kasulik kaubavahetus on võimalik ka situatsioonis, kus ühel riigil on eelisseisund mõlema kauba tootmisel, vastab jaatavalt suhtelise eelise seadus.
Järgnevalt tekkinud etteheitest, et absoluutse eelise ja suhtelise eelise seadus suudavad selgitada situatsiooni vaid tööviljakusest lähtudes, vabastas kulude viimine alternatiivkulu alusele, tekkis suhtelise eelise püsivate alternatiivkulude variant.
Reaalsele tegelikkusele veelgi lähemale tõi käsitluse kasvatele alternatiivkuludele üles ehitatud suhtelise eelise teooria.
Kui käsitlusse võeti ka spetsialiseerumist tingivad tegurid, tekkis tootmistegurite proportsioonide teooria.
Järgnev pildigalerii tutvustab teadlasi/autoreid, kes on andnud kõige märkimisväärsema panuse klassikaliste kaubandusteooriate arengusse. või propageerimisse.
Klassikalised kaubandusteooriad püüavad tõestada, kuidas tekib kasu rahvusvahelisest kaubandusest ja kuidas jaguneb kasu kaubavahetuses osalevate riikide vahel.
Teooriate esmase jaotuse aluseks võibki võtta suhtumise kaubavahetusest tekkinud kasu jagunemisse. Kõigi teooriate hulgast eristub merkantilism, mille seisukoht on, et kasu saab saada ainult üks kaubavahetuses osalev pool.
Järgmisena võib teooriate kogukogumist esile tõsta absoluutse eelise seaduse, mille järgi rahvusvahelisest spetsialiseerumisest ja järgnevast kaupade vahetusest saab kasu see riik, millel on olemas absoluutne eelis (kas loomulik või omandatud).
Küsimusele, kas vastatikku kasulik kaubavahetus on võimalik ka situatsioonis, kus ühel riigil on eelisseisund mõlema kauba tootmisel, vastab jaatavalt suhtelise eelise seadus.
Järgnevalt tekkinud etteheitest, et absoluutse eelise ja suhtelise eelise seadus suudavad selgitada situatsiooni vaid tööviljakusest lähtudes, vabastas kulude viimine alternatiivkulu alusele, tekkis suhtelise eelise püsivate alternatiivkulude variant.
Reaalsele tegelikkusele veelgi lähemale tõi käsitluse kasvatele alternatiivkuludele üles ehitatud suhtelise eelise teooria.
Kui käsitlusse võeti ka spetsialiseerumist tingivad tegurid, tekkis tootmistegurite proportsioonide teooria.
Järgnev pildigalerii tutvustab teadlasi/autoreid, kes on andnud kõige märkimisväärsema panuse klassikaliste kaubandusteooriate arengusse. või propageerimisse.